Olen juba pikemat aega mõelnud oma blogile. Olen mõelnud, et võiks teatud teemadel arvamust avaldada ja nii, et see ka teistele huvi pakuks. Praegu ei ole mul veel visiooni, illiseks see blogi kujuneb ja kas keegi üldse seda loeb,gi aga mul on unistus.
Kas me kõik mitte ei oma unistust olla parem inimene? Me anname endale lubadusi ja mõtleme: küll homme teen/saan. Homme olen parem. Homme teen oma elus muutuse. Homme olen sõbralikum, ilusam, töökam. Kõik on homme. Aga täna? Mis on tänane päev? Siin ja praegu, olevik? Ma olen ammutanud inspiratsiooni internetiavarustest ja jõudnud arusaamale, et elada tuleb täna. Kuid mida ma selle teadmisega peale hakkan, seda ma ei tea. Elule meeldib kulgeda omasoodu ja ta ei paista hoolivat sellest, kui ma talle meelde tuletan: "Seisa! Vaata ringi! audi hetke". See ei tööta kunagi. Elu on nagu jõgi, mida ei peata miski. Ta muudkui voolab edasi ja viib sind oma vooluga kaasa.
Täna oli mul lauluklassiga Tamsalus esinemine. Esitamisele tulid ABBA tuntumad lood ja kõik laulsid nii ilusasti, et ma lihtsalt imestasin kogu kontserdi aja. Mida teen mina nende andekate inimeste hulgas? Ma ei ole kunagi nii hea kui nemad. Tean, et ei tohiks end teistega võrrelda, aga ma ei saa sinna midagi arata, teen seda kogu aeg. Ja olen teiste üle õnnelik. Kõik on nii tublid ja mul on nii hea meel! Suurepärane lihtsalt. Armastan Teid kõiki!
Nojah. Mind kurvastas täna tõsiasi, et ma ei oska sõrmi nipsutada. Ma ei tunne end sellepärast täisväärtusliku inimesena enam. Ja vilistada ma ka ei oska. Ja hundiratast ka ei oska visata. See tundub lihtsalt võimatu.
Muidugi, maailmas leidub headust ka. Eile üle pika aja linnaliini bussiga sõites tabas mind korraga kaks üllatust: esiteks hakkas minuga rääkima üks vanem naisterahvas. Ta juhtus mu tähelepanu mu helkurile, mis oli jäänud bussi istme käetoe vahele kinni.
"See kaob sul ära!" hoiatas ta.
Bussijuht seepeale võttis kuskilt peotäie helkureid ning andis ühe sellele naisele, kes omakorda jagas neid mulle ja teistelegi. No lisaks tuli bussi veel piletikontrolör, kuid temaga mul vedas. Ta polnud õnneks mingi õel inimene. Jumal tänatud!
Kas te teadsite, et inglid on olemas?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar